Tartu tähetorni ajalugu

Academia Gustaviana ega ka Academia Gustavo-Carolina juures ei olnud 17. sajandil eraldi tähetorni, kuid astronoomiaga tegeleti sellegipoolest. Esimese teleskoobi ostis Tartu Ülikoolile edumeelne matemaatikaprofessor Sven Dimberg. Teleskoobist on vaid katkendlikud kirjeldused. Teame, et see telliti Inglismaalt ja oli 12 küünart pikk. Oletatavasti oli see umbes 6 meetri pikkune, mitmest üksteise sisse käinud torust koosnenud läätsteleskoop. Teleskoop saabus Tartusse 1692. aastal ja Dimberg demonstreeris seda oma kolleegidele 4. mail. Kui ülikool 1699. aastal Pärnusse kolis, kavandati selle juurde ka tähetorni, kuid kahjuks polnud ülikoolil Pärnus pikka iga.

Tartu keiserliku ülikooli juurde kavandati algusest peale tähetorni ehitamist. Alguses nägi ülikooli arhitekt seda toomkiriku varemete tornides, kuid matemaatikud osutasid vajadusele eraldi hoone järele, mida asuti ehitama endise piiskopilinnuse varemetele. Enne hoone valmimist asus tähetorn kahes ajutises hoones: esialgu ühes pööningukorteris ja seejärel rüütelkonna maamõõtja Andreas von Lamberti majas. Seal tegutsesid tähetorni esimesed juhatajad Ernst Christoph Knorre, Johann Wilhelm Andreas Pfaff ja Johan Sigismund Gottfried Huth. Nemad tellisid tähetornile Inglismaalt esimesed instrumendid (näiteks siiani säilinud Dollondi ja Herscheli teleskoobid), aitasid projekteerida rajatavat tähetorni hoonet ning Pfaff andis välja ka ajakirja Astronomische Beyträge.

Tõeline õitseng algas Tartu tähetornis ajal, mil siia asus tööle energiline ja andekas Friedrich Georg Wilhelm Struve. Ta seadis 1810. aastal valminud tähetorni töökorda ning tellis sinna juurde instrumente, muu hulgas suure Reichenbach-Erteli meridiaanringi ja tollal maailma parima teleskoobi – Fraunhoferi 9-tollise läätsteleskoobi. Tema eestvedamisel mõõdeti pikim meridiaankaare lõik (Struve geodeetiline kaar), et määrata lõplikult kindlaks Maa kuju ning luua alus täpsematele maakaartidele. Oma vaatluste tulemusena leidis Struve kvaliteetse Fraunhoferi teleskoobiga üle 3000 kaksiktähe ning mõõtis ära tähe parallaksi, mille kaudu ta esimesena maailmas arvutas täpselt tähe kauguse. Tartust sai Vene impeeriumi tähtsaim observatoorium. Venemaa keiser kutsus Struve Peterburi, et rajada linna lähistele Pulkovosse uus ja veelgi uhkem observatoorium, mille juhatajaks määrati Struve.

Struve järglaseks Tartus sai oma Kuu-kaartidega kuulsust kogunud astronoom Johann Heinrich Mädler. Tema Tartusse tuleku põhjuseks on suure tõenäosusega Fraunhoferi teleskoop, millega ta tegi erinevaid vaatlusi, osaliselt jätkates Struve tööd kaksiktähtede alal, osaliselt pühendudes enda huviobjektidele, milleks olid Kuu, planeedid ja komeedid. Tartus kirjutas ta artikleid kohalikele ajalehtedele ning mahuka teose „Populaarne astronoomia“. Mädleri järel sai juhatajaks Thomas Clausen, kelle saavutused on eelkõige teoreetilised ning pigem matemaatika vallast. Ta arvutas komeetide orbiite ning töötas välja täpsed instrumentide kasutamise ja andmete töötlemise meetodid. Peter Carl Ludwig Schwarzi ajal osaleti Bonni tähekataloogi kordusmõõtmiste suures vaatlusprogrammis. Aastal 1874 võttis P. C. L. Schwarz ette reisi Kagu-Siberisse, et jälgida seal haruldast taevanähtust, Veenuse üleminekut Päikesest. Reisil oli teadlasel kaasas Repsoldi heliomeeter, mis on säilinud praeguseni. Schwarz oli abielus tunnustatud baltisaksa kunstniku Julie Hageniga.

Sajandivahetusel tõi järgmine juhataja Grigori Vassiljevitš Levitski Tartusse täiesti uue uurimissuuna – seismoloogia ehk maavärinate uurimise. Levitski alustas maavärinate uurimist tähetorni keldrist ja seadis seejärel aparatuuri üles püssirohukeldrisse. 20. sajandi alguses hakati unistama uuest tähetorni hoonest eemal linnakärast. Uuel energilisel juhatajal Konstantin Pokrovskil õnnestus kuluma hakanud Fraunhoferi asemele saada uus peateleskoop Carl Zeissi firmast Jenas. Teleskoobi juurde kuulus ka Petzvali astrograaf ehk fotoaparaat, kuid uus hoone jäi unistuseks. Pokrovski oli tuntud oma astronoomialoengute poolest, mis olid nii rahvarohked, et neid tuli pidada ülikooli aulas. Eesti kirjandusajalukku on Pokrovski läinud Mauruse kooli kosmograafiaõpetajana Anton Hansen Tammsaare teoses „Tõde ja õigus“.

Taavet Rootsmäe kolleegidegaEmakeelse Tartu ülikooli esimeseks tähetorni juhatajaks sai Taavet Rootsmäe, kelle peamisteks uurimissuundadeks olid täheastronoomia ja teoreetiline astronoomia. Ta oli ka silmapaistev teaduse populariseerija ning eestikeelse teadussõnavara edendaja. Tähetorni säravaimaks täheks sai siiski Ernst Julius Öpik. Tema teaduslikud huvid olid laialdased, ta rääkis kaasa Päikesesüsteemi väikekehade ja selle vanuse, tähtede arengu ning galaktikate kauguse küsimustes. Ta määras esimesena maailmas kindlaks Andromeeda udukogu kauguse, tõestades, et see on eraldiseisev galaktika, mitte täheparv meie galaktika sees – diskussioon, mis jätkus maailma astronoomide hulgas veel mõnda aega. Öpik töötas välja ka meteooride loendamise meetodi, mistõttu ta kutsuti Harvardi Ülikooli oma meetodit tutvustama. Harvardis loodud suhted päästsid Öpiku Saksamaalt põgenikelaagrist Põhja-Iirimaale Armagh’ observatooriumi, kus ta töötas peaaegu oma surmani.

Nõukogude perioodil läks tähetorn ENSV Teaduste Akadeemia koosseisu. Seoses kosmoseajastu algusega sai astronoomiast eelisarendatud eriala. Avanes võimalus rajada uus suur observatoorium Tartu linnavalgusest ja vibratsioonist eemale Tõraverre, kuhu ehitati 1,5-meetrise läbimõõduga peegelteleskoop ning eestlastest astronoomid Vladimir Riives, Harald Keres, Grigori Kusmin, Aksel Kipper, Arved Sapar, Jaan Einasto ja teised hoidsid astronoomiateaduse maailmatasemel. Vanasse tähetorni jäid astronoomide ja füüsikute tööruumid. Läänesaalile ehitati ruumipuudusel vahelagi ning Idasaalis tegutses vahepeal Tartu Linnamuuseumi filiaal, kus eksponeeriti vanu teadusriistu.

Tähetorn anti Tartu Ülikoolile tagasi 1996. aastal. Alguses tegutsesid siin Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) ning teaduskeskus AHHAA. Aastal 2004 otsustati, et tähetornist saab muuseum. Remonttööd algasid 2009. aastal ja maja valmis detsembris 2010. Muuseumina avas Tartu tähetorn uksed aprillis 2011.