Toimunud näitused

Eestlastele Eesti taevas!

7.05.–30.09.2019

Tähistaevas on küll kõigile planeedi Maa elanikele ühine, kuid eri rahvad on moodustanud tähtedest erinevaid kujundeid ja andnud neile erinevaid nimesid. Tänavusel eesti keele aastal on põhjust rääkida eestikeelsetest taevakaartidest ja tähtkujunimedest.

Üksikuid eestikeelseid tähe- ja tähtkujunimetusi esines trükis juba 17. sajandist alates. Esimene eestikeelne taevakaart ilmus aga alles 1886. aastal Ado Grenzsteini ajalehe „Olevik“ tasuta lisana ning on omapärane segu rahvaastronoomiast ja pseudomütoloogiast.

1899. aastal andis Jakob Hurt välja teose „Eesti astronoomia“, mis oli esimene ulatuslik ülevaade meie rahvaastronoomiast. Selles peegeldus eestlaste talupoeglik maailm, aga ka sajanditepikkune kristlik kasvatustöö.

20. sajandi esimesel poolel eestlasi vallanud suur tung eurooplaseks saada väljendus muu hulgas taevakaartides, kus valdavalt kasutati rahvusvahelisi tähtkujunimetusi. 1960. aastail kasvas huvi rahvaastronoomia vastu uuesti. 21. sajandi Eesti taevakaartidel on kinnistunud eestipäraseks muudetud rahvusvahelised tähtkujunimetused, kuid selles seltskonnas on selgesti kanda kinnitanud rahvapärased Suur Vanker ja Väike Vanker, Linnutee ja Põhjanael.

Ajutine näitus Tartu tähetorni õuel annab ülevaate suurimatest mõjutajatest eestikeelsete tähtkujunimede kujunemisel. Välja on pandud valik eestikeelseid taevakaarte 19.–21. sajandini.

Lisaks soovitame vaadata näituse kuraatori Lea Leppiku loengu salvestist näituse avamiselt.

Näituse meeskond

Koostaja: Lea Leppik

Konsultandid: Andres Kuperjanov, Helle Jaaniste, Jaak Jaaniste

Kujundaja: Maarja Roosi

Täname toetuse eest Eesti Teadusagentuuri

Kuritöö ja karistus: spekter paljastab saladusi

27.04.2018 - 30.09.2018

Plahvatav täht, kahe võimsa neutrontähe kokkupõrge, uue päikesesüsteemi sünd, maali või muumia võltsija, oskamatu kurjategija või lihtne luumurd – kõik jätavad mingi jälje.

Mõningaid neist jälgedest näeme palja silmaga, aga teiste saladuste paljastamiseks tuleb abiks võtta spektroskoopia. Ajutine näitus tähetorni õuel räägib sellest, mis spektroskoopia on, kuidas me sellega igapäevaelus kokku puutume ning kuidas seda kasutatakse astronoomias, kriminalistikas, kunsti- ja arstiteaduses. Aastateemast "Kuritöö ja karistus" lähtuvad uued näitused ka teistest Tartu Ülikooli muuseumi majades. Muuseumi peamajas ajaloolises toomkirikus on näitus "Kuritöö ja karistus" avatud alates 04.04.2018 ning Tartu Ülikooli kunstimuuseumis saab alates 19.04.2018 uudistada näitust "Kuritöö ja karistus: ülikooli kartser".

Tule taevas appi!

27.04.2017-30.09.2017

Ajast aega on inimesed vaadanud taevasse ja esitanud tähtedele igavikulisi küsimusi: kus on algus ja lõpp, kust oleme tulnud ja kuhu teel? Kui tänapäeval viivad meid vastustele veidikenegi lähemale maailmaruumi sügavusi detailselt mõõtvad teleskoobid, satelliidid ja arvutid, siis meie eelkäijad pidid taeva mõõtmiseks kasutama hulga loomingulisemaid vahendeid, jõudes tänapäeva mõistes maagiliste ning ka üllatavalt täpsete järeldusteni. Taevast saadud teadmised mõjutasid ühevõrra palju nii kaugeid asteeke kui meie endi eestlastest esivanemaid ning just mineviku tähetarkusele 2017. aasta aprillikuus avatav näitus valgust heita üritab.

Näituse ja sellega kaasneva programmi raames leiame vastused küsimustele, kas kuu peal elab tõepoolest jänes või vaenelaps, miks otse päikesesse ei saa vaadata, millal oli see kõige õigem aeg sõnnikut visata ning miks on telekanali Viasat History kõige vaadatum saade "Ancient Aliens".

Näituse programm:

4.04.2017 Tartu tähetorni astronoomialoeng. Martin Vällik "Lame Maa ja muud arusaamatused"

2.05.2017 Tartu tähetorni astronoomialoeng. Väino Poikalainen "Eesti Muinastaideselts"

30.05.2017 Tartu tähetorni astronoomialoeng. Tõnu Viik "Johann Heinrich Mädler ja kalendrireform".

Juunist augusti lõpuni toimuvad temaatilised planetaariumietendused "Eestlaste tähistaevas" ja päikesevaatlused.

Näitus on osa Tartu Ülikooli muuseumi arheoloogiateemalisest näituseprogrammist. Näitus „Toomkiriku hiilgus“ avatakse Tartu Ülikooli muuseumis 12.04.2017. Näitus „Rooma aarded ja Eesti" on Tartu Ülikooli kunstimuuseumis avatud kuni 31.05.2017.

Maailmaruumi mõõtmine

27.04.2016-30.09.2016

Meile tuntud universumil on kaks olulist mõõtu – ruum ja aeg. Tänapäeval on enamik astronoome ühel meelel, et nähtav universum on 13,8 miljardit aastat vana ja selle läbimõõt on 28 miljardit parsekit ehk 91 miljardit valgusaastat. Kuidas me seda teame? Astronoomiateadus on vähemalt 5000 aastat vana. Sellest vaid viimased 400 on teadlastel olnud kasutada teleskoobid. Tähtkujud, pööripäevad, taevakoordinaadid, planeetide liikumise seadused, Päikesesüsteemi suhtelised kaugused olid teada juba enne teleskoopide leiutamist. Järjest suuremate, paremate ja täpsemate teleskoopidega kaardistasid ja mõõdistasid astronoomid järjest kaugemaid taevakehasid. Fotograafia abil püüdsid spetsiaalsed tähistaeva pildistamiseks mõeldud aparaadid – astrograafid – klaasplaatidele aina rohkem valgust ning tõid meieni teateid veelgi kaugematest objektidest. Astrofüüsikud leidsid viisi, kuidas taevakehade spektritest nende liikumise ja koostise saladusi välja meelitada. Edasi liiguti juba silmale nähtamatu juurde. 2016. aastal püüti kinni sajand tagasi teoreetiliselt ennustatud gravitatsioonilised lained ja nüüd seisame uue astronoomiaharu tekkimise lävel. Tartu tähetorn ja hiljem Tartu observatoorium on viimased kakssada aastat sellel avastusterohkel retkel kaasas olnud ning selles kaasa rääkinud. Mõned tähelepanuväärsemad seigad leiadki meie näituselt.

Kindlasti teame me ümbritsevast universumist täna rohkem kui 400 aastat tagasi, aga valdav osa sellest suurest kõiksusest varjab endiselt oma olemust meie eest. Seega ei ole meie kosmiline avastusretk kaugeltki veel läbi.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.

 

Päikesevarjutuse lummuses

16.05.2015-30.09.2015

Täielik päikesevarjutus on harv, hirmutav ja lummav kogemus, mida teaduseelsel ajal kardeti. Veel 19. sajandil tehti enne varjutust rahva hulgas teavitustööd, et vältida paanika puhkemist. Pärast hirmu võitmist tekkis aga huvi. Enne spetsiaalsete päikeseteleskoopide kasutuselevõttu maal ja kosmoses olid päikesevarjutused pea ainus võimalus saada teadmisi Päikese välimise kihikohta. Teadlased hakkasid läbi viima suuri ekspeditsioone täisvarjutuse asukohtadesse, et varjutust vaadelda ja pildistada. Mitmeid selliseid ekspeditsioone on korraldanud ka Tartu ülikool.

Tänapäeval on levinud päikesevarjutuse turism ka asjaarmastajate hulgas. Oma reisiplaane sätitakse nii, et reisi tipphetkeks oleks täieliku päikesevarjutuse vaatlemine. Sellised reisid on kogunud väga palju populaarsust ning vahel tuleb broneering sihtpunkti teha poolteist aastat varem.

Tule reisi meiega läbi näituse, leia siit inspiratsiooni ja ehk vaatleme 2017. aastal Ameerika Ühendriikides täielikku päikesevarjutust juba üheskoos. Koju ootama ei maksa jääda, sest Eestis on järgmine täielik päikesevarjutus näha alles 2126. aastal.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Teadusagentuur.