Toimunud näitused

 

Maailmaruumi mõõtmine

27.04.2016-30.09.2016

Meile tuntud universumil on kaks olulist mõõtu – ruum ja aeg. Tänapäeval on enamik astronoome ühel meelel, et nähtav universum on 13,8 miljardit aastat vana ja selle läbimõõt on 28 miljardit parsekit ehk 91 miljardit valgusaastat. Kuidas me seda teame? Astronoomiateadus on vähemalt 5000 aastat vana. Sellest vaid viimased 400 on teadlastel olnud kasutada teleskoobid. Tähtkujud, pööripäevad, taevakoordinaadid, planeetide liikumise seadused, Päikesesüsteemi suhtelised kaugused olid teada juba enne teleskoopide leiutamist. Järjest suuremate, paremate ja täpsemate teleskoopidega kaardistasid ja mõõdistasid astronoomid järjest kaugemaid taevakehasid. Fotograafia abil püüdsid spetsiaalsed tähistaeva pildistamiseks mõeldud aparaadid – astrograafid – klaasplaatidele aina rohkem valgust ning tõid meieni teateid veelgi kaugematest objektidest. Astrofüüsikud leidsid viisi, kuidas taevakehade spektritest nende liikumise ja koostise saladusi välja meelitada. Edasi liiguti juba silmale nähtamatu juurde. 2016. aastal püüti kinni sajand tagasi teoreetiliselt ennustatud gravitatsioonilised lained ja nüüd seisame uue astronoomiaharu tekkimise lävel. Tartu tähetorn ja hiljem Tartu observatoorium on viimased kakssada aastat sellel avastusterohkel retkel kaasas olnud ning selles kaasa rääkinud. Mõned tähelepanuväärsemad seigad leiadki meie näituselt.

Kindlasti teame me ümbritsevast universumist täna rohkem kui 400 aastat tagasi, aga valdav osa sellest suurest kõiksusest varjab endiselt oma olemust meie eest. Seega ei ole meie kosmiline avastusretk kaugeltki veel läbi.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital.

 

Päikesevarjutuse lummuses

16.05.2015-30.09.2015

Täielik päikesevarjutus on harv, hirmutav ja lummav kogemus, mida teaduseelsel ajal kardeti. Veel 19. sajandil tehti enne varjutust rahva hulgas teavitustööd, et vältida paanika puhkemist. Pärast hirmu võitmist tekkis aga huvi. Enne spetsiaalsete päikeseteleskoopide kasutuselevõttu maal ja kosmoses olid päikesevarjutused pea ainus võimalus saada teadmisi Päikese välimise kihikohta. Teadlased hakkasid läbi viima suuri ekspeditsioone täisvarjutuse asukohtadesse, et varjutust vaadelda ja pildistada. Mitmeid selliseid ekspeditsioone on korraldanud ka Tartu ülikool.

Tänapäeval on levinud päikesevarjutuse turism ka asjaarmastajate hulgas. Oma reisiplaane sätitakse nii, et reisi tipphetkeks oleks täieliku päikesevarjutuse vaatlemine. Sellised reisid on kogunud väga palju populaarsust ning vahel tuleb broneering sihtpunkti teha poolteist aastat varem.

Tule reisi meiega läbi näituse, leia siit inspiratsiooni ja ehk vaatleme 2017. aastal Ameerika Ühendriikides täielikku päikesevarjutust juba üheskoos. Koju ootama ei maksa jääda, sest Eestis on järgmine täielik päikesevarjutus näha alles 2126. aastal.

Näitust toetas Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Teadusagentuur.