Sihtmärgid

Millise neist sihtmärkidest valiksid Sina?

Võistluses osalemiseks peaksid õpilased lähemalt tutvuma  kõigi kolme sihtmärgiga, mida Cassini pildistab ning otsustama milline neist nende arvates annaks parimad teadustulemused. Iga sihtmärgi lühike kirjeldus on toodud all.

Cassini teadusplaneerimise meeskond kasutab tarkvara, mis simuleerib Cassini kosmoseaparaadil olevate kaamerate vaatevälja, näidates mida aparaat näeb teatud  kuupäevadel ja aegadel. Missiooni planeerijad kasutavad arvutiga tehtud pilte nagu allolevad vaatluste planeerimiseks.

Jäägeisrid Enceladuse lõunapoolusel

Enceladus on Saturni suuruselt kuues kuu, kuigi selle läbimõõt on ainult 500 km. Kaaslase valge jäine pind peegeldab tagasi pea kogu sellele langeva valguse. Seetõttu on Enceladus kõige säravam taevakeha meie päikesesüsteemis.

Kaaslase avastas Inglise astronoom William Herschel aastal 1789, kuid teadsime sellest väga vähe kuni Voyageri kosmoseaparaat sellest 1980ndatel aastatel mööda lendas. 2005. aastal pildistati Cassini missiooni käigus esimest korda Enceladuse lõunapoolust. Sealt avastati vee ja jää geisrid, mis purskasid välja Enceladuse pinnal olevatest pragudest, mida nimetatakse nende välimuse pärast tiigritriipudeks. Osa väljapurskavast ainest langeb tagasi planeedi pinnale ja osa lendab ära ja leiab tee Saturni E rõngasse. Vee ja jää allikaks arvatakse olevat Enceladuse pinna all olev ookean. 

 

 

 

Titani järved

Titan on Saturni kõige suurem kaaslane ja teiseks suurim kuu meie päikesesüsteemis Jupiteri kuu Ganymedese järel. Selle avastas 1655. aastal Christian Huygens.

See on ainuke kuu meie päikesesüsteemis, millel on meile teadaolevalt pilved ja paks atmosfäärikiht. See on ka ainuke koht meie päikesesüsteemis, kus meile teadaolevalt on Maale sarnane vedela aine ringlus. Titani pinnal on aga väga külm (umbes -179 ° C), sest see asub Päikesest päris kaugel. See tähendab, et vesi eksisteerib Titanil vaid jääkamakatena ning on näiteks vulkaanides laava asemel. Etaan ja metaan aga saavad eksisteerida vedelal kujul ning järved ja jõed nendest koosnevadki. Nendest vedelikest tekivad ka pilved ja need sajavad vahel vihmana alla. 

Kuusnurk Satuni põhjapoolusel

Saturni tuntakse juba vähemalt antiikajast peale. See on teiseks suurim planeet meie päiksesüsteemis ning tunneme seda eelkõige kauni rõnga poolest. Saturn on gaasihiiglane ja koosneb vesinikust ja heeliumist. Meile teadaolevalt ei ole Saturni sees selget piiri, mil atmosfääri gaasid lähevad üle vedelaks või tahkeks pinnaks.

Planeet on üks tuulisemaid kohti meie päikesesüsteemis. Ekvaatorid võivad tuuleiilid ulatuda 1800 kilomeetrini tunnis. Vahel puhkevad atmosfääris suured tormid, mille pindala võib olla suurem kui Maa. Kui NASA kosmoseaparaat Voyager 2 Saturnist 1981. aastal mööda lendas, avastas see kuusnurkse pilvede vöö planeedi põhjapooluselt. Kuusnurk on jugavool ehk kiire vooluga, kitsas ja looklev õhuvool, mis on piisavalt lai, et sinna mahuks kõrvuti neli Maad.

Kui Cassini kosmoseaparaat kuusnurka lähemalt uuris, avastasime, et see ümbritseb suurt orkaani, mille keskpunkt on Saturni põhjapoolus. 

 

Lisateavet Saturni kohta:

Saturni uurimise ajaloost

Enceladus

Mimas 

Rhea

Tethys