Põnevaid fakte

1. Kuhu taheti algselt tähetorn rajada?

Tähetorn taheti rajada toomkiriku tornidesse, et siis koos toomkirikus asuva raamatukoguga asuksid ühes hoones nii taeva- kui ka raamatutähed.

2. Mis ühendab Naissaart Kepleri nime kandva NASA kosmosesondiga?

Naissaarel on sündinud Eesti päritolu astrooptik Bernhard Schmidt, kes on tuntuks saanud moonutuseta kujutise ja laia vaateväljaga valgusjõulise peegelteleskoobi – Schmidti kaamera – leiutamisega. Tähelepanuväärseimad Schmidti teleskoobid on LAMOST Hiinas (praegu suurim maailmas) ja NASA kosmosesond Kepler, mis startis 6. märtsil 2009 ülesandega otsida elamiskõlblikke planeete.

3. Mis pistmist on Friedrich G. W. Struve pojapojapojal Otto Struvel maavälise mõistusliku eluga?

Kosmosest tulev raadiokiirgus avastati esimest korda 1931. aastal, kui uuriti raadiohäireid lühilainepiirkonnas. Selgus, et peale atmosfäärilise päritoluga häirete esineb häire, mille intensiivsus muutub rangelt perioodiliselt ning võrdub täheööpäevaga. Selline perioodilisus tähendab, et vastava raadiokiirguse allikas mitte üksnes ei asu väljaspool Maa atmosfääri, vaid asub koguni väljaspool Päikesesüsteemi. Raadioastronoomiliste vaatluste põhiliseks uurimisobjektiks olid need galaktika piirkonnad, mis asuvad kosmilise tolmu pilvede taga ning pole optiliste vahenditega nähtavad. Märke maavälistest raadiosignaalidest, mis võiksid viidata maavälisele mõistuslikule elule Universumis, hakati otsima pärast 1959. aastat, mil ajakirjas Nature ilmus Giuseppe Cocconi ja Philip Morrisoni artikkel väitega, et kosmose uurimiseks mõeldud raadioteleskoope saab kasutada ka tulnukate raadiosignaalide otsimiseks. Esialgu suhtusid akadeemilised ringkonnad sellesse üleskutsesse tõsise skepsisega. Esimene Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Raadioastronoomia observatooriumi juhataja, kes aktiivselt toetas maaväliste tsivilisatsioonide kohta märkide otsimist, oli Friedrich G. W. Struve pojapojapoeg Otto Struve (1897–1963).

4. Kuidas tähetorni teenija Martin Saar 19. sajandi keskel tähetornis kiire ametikõrgenduse osaliseks sai?

Viibides Hispaanias tähetorni juhataja Johann Heinrich Mädleriga vaatlusretkel, assisteeris ta professorit ning on aruandes seetõttu märgitud assistendi, mitte teenijana.

5. Kus seati esimesena Tartus sisse internetiühendus?

Tartu tähetorn astus internetiajastusse 1992. aastal, mil sinna Eesti Biokeskuse tellimisel paigaldati internetiühenduse loomiseks tarvilik satelliitvastuvõtja. See oli Tartu esimene internetiühendus, mille alusel tekkis ka Eesti haridusasutuste andmesidevõrgustik EENet, mis asus tähetornis aastatel 1993–2000.

6. Mis seos on tähetornil geneetikaga?

Tartu tähetornist on alguse saanud 1986. aastal Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudi ning Teaduste Akadeemia keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi algatusel rajatud Eesti Biokeskus, mis tegeleb arendustegevusega geeni- ja rakutehnoloogia suundades.

7. Miks ostsid Tartu Ülikooli professorid 1805. aastal pärisorjusest vabaks ühe läti poisi?

Läti päritolu noormees Karl Williams vabastati Tartu Ülikooli professorite eesvõttel pärisorjusest tänu tema „väljapaistvale mehaanilisele talendile“, et „kinkida ta vabadusele ja teadusele“. Tähetorni esimese juhataja Johann Wilhelm Andreas Pfaffi ülesandel valmistas Williams aastatel 1804–1805 väikese passaažiriista, mis oli teadaolevalt esimene Tartus valmistatud astronoomiline instrument.

8. Millise Eesti kirjaniku raamatu tegelase prototüüp oli Bernhard Schmidt?

Jaan Krossi romaan „Vastutuulelaev“ on inspireeritud Naissaarelt pärit maailmakuulsa astrooptiku Bernhard Schmidti elukäigust. Kuulus naissaarlane sündis lootsi peres ning juba varases nooruses paistis ta silma inseneritaibuga. Ta lihvis läätsesid, meisterdas endale pikksilma ning konstrueeris fotoaparaadi, mille abil tegi ülesvõtteid oma sugulastest ja Naissaare elanikest. Viieteistaastaselt kaotas Schmidt pärast õnnetut eksperimenti lõhkeainega oma parema käe, mistõttu ta ei saanud hakata kaluriks. Oma edasise elu pühendas ta astronoomiale ja optikale. Hamburgi tähetornis Bergedorfis meister-optikuna töötades konstrueeris B. Schmidt 1930. aastal moonutuseta kujutise ja laia vaateväljaga valgusjõulise peegelteleskoobi, Schmidti kaamera. Leiutis oli niivõrd originaalne, et vapustas kogu maailma optikuid ja kuni käesoleva ajani peetakse seda üheks meie ajastu silmapaistvamaks saavutuseks instrumentaalse optika alal. B. Schmidti kätetööd võib samuti imetleda tähetorni ekspositsioonis.

9. Millise Tartu astronoomi pere on olnud kõige lasterikkam?

Kõige rohkem lapsi oli Friedrich G. W. Struvel. 12 last oli tal esimese naise Emiliega ja 6 teise naise Johannaga: kokku 13 poega ja 5 tütart. Peale oma laste kasvatas Friedrich ka oma vennapoega Theodorit.

10. Kuidas on Fraunhoferi refraktor „õigustanud“ oma nime?

„Refracto“ on ladina keeles „murran“. Parun Wilhelm Wrangell murdis oma jalaluu Valga lähedal teleskoobi toomisel ja Struve murdis ise jala ka ühel vaatlusööl teleskoobi ümber liikudes.

11. Miks röntgenpiltide tegemine võis vahel Eesti Vabariigi raudteeliiklust häirida?

1920.–1930. aastatel ei määratud tähetornis täpset aega ise, vaid võeti vastu teiste observatooriumide raadio teel edastatud ajasignaale. Ajasignaalide vastuvõtmine ei kulgenud alati ladusalt, sest kõrvalasuva kliinikumi röntgeniaparaadi töö segas raadiosignaalide vastuvõtmist. Nii võis juhtuda, et Eestis jäädi mõnel päeval täpsest kontrollitud ajasignaalist ilma.

12. Keda Tartu tähetorni juhatajatest on kahtlustatud võõrriigi kasuks spioneerimises?

1812. aasta sõja ajal pidas Vene armee patrull kinni Friedrich G. W. Struve kahtlustatuna salakuulamises Prantsusmaa kasuks, kui ta maastikul nurgamõõtmiseks proovis oma raha eest muretsetud Troughtoni sekstanti. Asi lahenes alles Pärnu sõjakohtus ning Struve vabastati.

13. Milline tähetornis olev riist on pärit 1001 öö muinasjuttude maalt?

Araabia taevagloobus, mis on valmistatud umbes ajavahemikus 1250–1350 araabia kalifaadi aladel. Gloobus kannab endas araabia täheteadlaste tarkust.

14 . Milline tähetorni teadusriist on käinud Ararati mäe tipus?

Reichenbachi ja Erteli astronoomiline teodoliit oli professor Parrotil kaasas maailma esimesel Ararati mäele korraldatud teadusekspeditsioonil. Astronoomilist teodoliiti kasutati vaatluskoha pikkus- ja laiuskraadi määramiseks.

15. Kuidas peojärgne vaatlus Tartu astronoomi maailmakuulsaks tegi?

20. augustil 1885 tõusis Tartu tähetornis astronoom-vaatleja Hartwigi juures toimunud õhtusel koosviibimisel vestluse keskpunkti Päikesesüsteemi tekkimise sel ajal laialdaselt aktsepteeritud teooria, mille järgi tekib täht hiiglasliku gaasipilve kokkutõmbumisel. Pärast elavat keskustelu tekkis Hartwigi sõpradel suur huvi müstiliste udukogude vastu ning seltskond suundus ühte sellist objekti vaatlema, kuigi taevas paistis peaaegu täiskuu. Hartwig otsis Andromeeda tähtkujus üles Suure Udukogu. Selle asemel et näha väikest udust laiku, mille juures pimeda taeva korral oleks võinud täheldada spiraalset struktuuri, nägi ta aga uut tähte. See pidi olema Laplace’i ennustatud sündiv täht. Hartwig oli ka paar nädalat varem Andromeeda udukogu vaadelnud, seega sai olla kindel, et tegemist on uue nähtusega. Avastusest ,,väga veider muutus Suures Andromeeda Udu (kogu) s. Kinnistähesarnane tuum, seitsmes (tähe)suurus“ teavitas ta Kielis asuvat astronoomiainformatsiooni keskust, kus see teade registreeriti ning kuhu vahetult pärast seda saabus veel mitmeid sarnaseid teateid.
Hiljem on see täht tuvastatud kui esimene ajalooliselt registreeritud supernoova väljaspool Linnutee galaktikat.