Mimas

Lühiülevaade:

·         Avastaja: William Herschel

·         Aasta: 1789

·         Kaugus Saturnist: 185 520 km

·         Orbiidi periood ümber Saturni: 22,6 tundi

·         Mass: 3.81 x 1019 kg

Teaduslikud eesmärgid:

·         Uurida Mimase üldtunnuseid ja geoloogilist ajalugu;

·         Määrata kindlaks need protsessid, mille tagajärgel tekkis Mimase pinnareljeef

·         Uurida Mimase pinnamaterjali koostist ja levikut: eriti tumedaid, suure orgaanilise aine sisaldusega materjale;

·         Määrata kindlaks Mimase koostis ja sisemine struktuur;

·         Uurida Mimase ning Saturni magnetvälja ja rõngasüstseemi koostoimet

Mimas näeb teatud nurga alt vaadeldes välja nagu märklaud (või siis Surma Täht „Tähtede sõja“ filmist), kuna seal asub 140 km lai Herscheli kraater, mis moodustab kolmandiku Mimase enda läbimõõdust. Kui Mimast tabanud objekt oleks olnud suurem või kiiremini liikunud, oleks Mimas ilmselt rebenenud tükkideks. Need tükid oleksid võib-olla moodustanud uue kuu või järjekordse Saturni rõnga. Herscheli kraatri seinad on umbes 5 km kõrged, mõned selle põhja osad on umbes 10 km sügavad ja kraatri keskel olevad tipud on peaaegu 6 km kõrged. Kui kõrvutada see kraater Maal asuvate kraatritega, oleks see 4000 km lai.

Mimas on Saturni sisemine kuu (suurematest kuudest planeedile kõige lähemal) ning selle läbimõõt on keskeltläbi 396 km. Herscheli lööklained võisid Mimase vastasküljel põhjustada sealseid mõrasid (kanjoneid). Mimas ei ole piisavalt suur, et olla ümar; pigem on see natuke muna kujuga (mõõtmed 207 x 197 x 191 km). Mimas teeb endale tiiru peale ajaga 22h36min ning see keerleb Saturnist 185 539 km kaugusel, mis teeb temast Saturnile kõige lähemal asuva kuu. Mimase üks külg paistab alati Saturni poole. Kuna see Saturnile nii lähedal asub, tabab seda ilmselt palju rohkem objekte kui teisi Saturni kuid.

Mimas ja teine Saturni kuu, Rhea, on Päikesesüsteemi kõige rohkemate kraatritega taevakehad. Mimasel oleks ilmselt veel rohkem kraatreid, kui ta Saturnile nii lähedal ei asuks ja seega kauem soojem (ja järelikult ka pehmem) poleks püsinud, mistõttu varasemad kraatrid kadusid. Sellegipoolest on uuemad kraatrid vanemad minema pühkinud ja mõlemal kuul on nii palju kraatreid, kui sinna üldse mahub.

Mimase pind on täis löökkraatriteid, mis on laiemad kui 40 km, kuid ükski teine pole nii suur kui Herschel. Mimase lõunapooluse piirkonna kraatrid on aga kõik kuni 20 km laiad, mis annab alust arvata, et seal leidsid aset mingisugused sulamis- või pinnatõusmise protsessid ka siis, kui mujal kuul neid enam ei toimunud. (Huvitaval kombel tundub, et Enceladuse lõunapooluse piirkond on Mimase kuu keisrite allikaks).

Mimase madal tihedus (1,17 korda tihedam kui veel) vihjab sellele, et see koosneb peamiselt jääveest ning väiksemal määral ka kivimist. Tundub, et see on ühtlaselt jäätunud temperatuuril 209° C. See on aga veider, kuna Mimas asub Saturnile lähemal kui Enceladus ning Mimase orbiit on palju ekstsentrilisem kui Enceladuse oma, mistõttu peaks Saturni raskusjõul tekkinud liikumine Mimast oluliselt rohkem soojendama. Enceladusel on aga veekeisrid, samal ajal kui Mimasel on meeletult palju kraatreid. Selle põhjal võib väita, et Mimase pind jäätus juba väga ammu. See paradoks on teadlastele andnud „Mimase testi“: arvatakse, et teooria, mille alusel seletatakse Enceladuse osaliselt sulanud vett, peab seletama ka Mimase täielikult jäätunud vett.

Mimas kogus oletatavasti kokku piisavalt materjali, et tekitada Saturni kahe laiema rõnga, A- ja B-rõnga, vahele 4800 km laiune tühimik (Cassini Division). Cassinilt saadud vaatlusandmed paljastasid, et Cassini pilus on siiski mingisugust rõngamaterjali, kuid kuna see on nii hajus, siis tundub see piirkond tühi.

Mimas on kahe lähedal asuva kuu, Dione ja Enceladusega, resonantsis. See tähendab, et kui need kuud üksteisele lähenevad, siis hakkavad nad kiiremini tiirlema ja kui nad üksteisest kaugenevad, siis tiirlevad nad aeglasemini. Mimas häirib kõvasti pisikeste kuude Methone (3 km), Pallene (4 km) ja Anthe (2 km) orbiiti, kui nad Mimase ja järgmise suure Saturni kuu, Enceladuse, vahel tiirlevad. Kuna Mimas on Methonest palju suurem, võib ta selle orbiiti muuta kuni 20 km võrra. Orbiidimuudatused on väiksemate Anthe ja Pallene jaoks veelgi suuremad.

Info ja piltide allikas: NASA

Täname Carina Põldme'd materjalide tõlkimise eest!