MAAteadus

MAAteadus - II ja III kooliaste 

Kestus: 60-90 minutit. Hind 3 € õpilase kohta

MAAteaduse alla on koondatud neli erinevat teemat, milles uurime vulkaane ja maavärinaid; maa mõõtmist; kartograafiat ja navigatsiooni või atmosfääri. Ühe programmi jooksul avastame korraga ühte teemat, kuid pikema õppepäeva võib kokku panna ka mitmest osast. Vt lähemalt allpool. Neljanda klassi õpilastele saame kombineerida tunni päikesesüsteemi ning vulkaanide ja maavärinate teemal pikemaks õppepäevaks Maa Päikesesüsteemis.

Õpitulemused 

Õpilane:

• oskab leida pikkus- ja laiuskraadi läbi erinevate meetodite

• oskab määrata kohalikku keskpäeva ja leida ilmakaari põhjanaela ning Päikese järgi ning päikesekella abil

• teab, miks tekkisid ajavööndid ja kuidas töötab GPS

• Kirjeldab kolmnurkade omadusi

• Oskab mõõta horisontaalseid ja vertikaalseid nurki kaarekraadides

• kirjeldab üldjoontes maa siseehitust; selgitab, kuidas saab uurida Maa siseehitust ja milleks see on vajalik; selgitab, miks tekivad ja purskavad vulkaanid; nimetab, millistes piirkondades on seimiliselt aktiivsed alad; oskab nimetada olulisemaid vulkaani osi; selgitab, mis tekitab maavärinaid ja mida need endaga kaasa võivad tuua; kirjeldab, kuidas käituda maavärina korral

• kirjeldab atmosfääriga seotud põhimõisteid (atmosfääri kihid, õhu koostis, õhurõhk, temperatuur)

• Nimetab erinevaid atmosfäärinähtusi (pilved, meteoorid, virmalised, osoonikiht, kasvuhooneefekt) ning selgitab nende tekkepõhjusi ja mõjutusi Maale kui elukeskkonnale

Atmosfäär

Pärast põhimõistete ülekordamist asutakse rühmatööle, mille käigus iga rühm saab uurimisobjektiks ühe taevakeha Maa, Marss, Veenus või Titan atmosfääre. Uurimisülesandeks on teada saada, kuidas mõjutab atmosfäär taevakeha pinda ja elutingimusi. Loomingulise ülesandena saavad õpilased planeerida järgmist ekspeditsiooni oma rühma taevakehale. Kokkuvõtvas osas võrreldakse erinevate taevakehade atmosfääride põhiomadusi.

Aeg ja ruum

Uurime, mis on pikkus- ja laiuskraad ning kuidas aeg sellega seotud on. Millest tuleb meil ajamõiste ning milliste liikumiste tõttu saame me rääkida aastaaegadest ja öö ja päeva vaheldumisest? Vaatame, kuidas on Maakera ajatsoonideks jagatud ning meisterdame omale päikesekella.

Maa mõõtmine

Programmis uuritakse, kuidas mõõdeti 19. sajandil kolmnurkade abil meridiaankaare pikkust ja proovitakse rakendada kolmnurkade omadusi praktilistesse mõõtmisülesannetesse. Abivahendina valmib igal õpilasel ka isiklik paberist kvadrant. Programmi jooksul tutvustatakse ka UNESCO maailmapärandisse kantud Struve geodeetilise kaare mõõtmise lugu.

Vulkaanid ja maavärinad

Programmis uurime Maa siseehitust, ja vaatame kuidas tekivad maavärinad, kuidas neid mõõdetakse ning kus neid kõige rohkem esineb. Ka uurime erinevat tüüpi vulkaane ja kaardistame tuntumad vulkaanid, teeme vulkaanipurske katse ja uurime miks on nii vulkaanid kui maavärinad tihti samades piirkondades.

Lisateave ja broneerimine: 737 6932, tahetorn@ut.ee