Kuulujutud Marsi lõhkemisest põhjustasid sada aastat tagasi Eestis paanika

1921. aasta alguses hakkasid levima jutud, et planeet Marss on lõhkenud ja üks tükk kukub õige pea Soome lahte. Ususektid asusid kuulutama maailmalõppu, mis pidi saabuma 2. või 23. veebruaril. Selle ja teised põnevad lood punasest planeedist toob vaatajateni Tartu tähetorni värske välinäitus „Uudiseid Marsilt“.

Nagu ikka suure hirmu korral, tekkisid vandenõuteooriad– ajalehed varjavat inimeste eest tegelikku olukorda. Otsese info saamiseks hakkasid inimesed helistama Tartu tähetorni.

Paanika suurusest annab aimu tõsiasi, et toonane tähetorni direktor Taavet Rootsmäe avaldas Postimehes pikema selgituse, miks on selline väidetav katastroof väga väikese tõenäosusega. Astronoom Robert Livländer tegi sama ajalehes Vaba Maa.

Kust või millest kuulujutud alguse said, pole täpselt teada. Paanika vaibus pärast „ohtlike“ kuupäevade möödumist, kuid kogu lugu andis põnevat uurimisainest folklorist Walter Andersonile, kes 1924. aastal sellest pikema uurimuse kirjutas. 

Näituse kuraator Lea Leppik tõdes, et sõjajumalale pühendatud planeet on läbi aegade erutanud nii teadlaste kui ka kirjanike meeli. „Nagu ülaltoodud loost näha, pole oma võimalust kasutamata jätnud ka mitmesugused maailmalõpu kuulutajad. Marsi uurimise tegelik lugu on aga veelgi huvitavam,“ sõnas ta.

Tähetorni tänavune suvenäitus ongi pühendatud Marsile. Möödunud aasta suure vastasseisu ajal saadeti Marsi poole teele hulk uurimisaparaate, mis sel aastal üksteise järel on kohale jõudnud ja põnevaid uudiseid Maale saadavad.

Näitus toob vaatajani uudiseid Marsi kohta alates antiigist kuni tänapäevani. Muu hulgas selgub, kuidas tekkisid ja kadusid Marsi kanalid, milliste Eesti linnade nimed on antud Marsi kraatritele ningkuidas on Eesti teadlased panustanud võimalike kolooniate rajamisse Marsile. 

Näitus on avatud Tartu tähetorni aias alates 2. juunist, sissepääs on kõigile tasuta. 

Näituse koostajad on Lea Leppik, Kaarel Nõmmela ja Kärt Soieva; konsultandid Jaak Jaaniste, Helle Jaaniste, Üllar Kivila ja Priit Kull. Tekstid toimetas Reet Vääri ning kujunduse autor on Maarja Roosi. 

Fotod näituse avamisest Tartu tähetorni aias ning koopia 1921. aastal Postimehes avaldatud selgitusest asuvad siin: https://owncloud.ut.ee/owncloud/index.php/s/edBDKsZEfNYCxbC

Lisateave: Lea Leppik, näituse kuraator, 526 1236, lea.leppik@ut.ee