Enceladus

Enceladus

Lühiülevaade:

·         Avastaja: William Herscel

·         Aasta: 1789

·         Kaugus Saturnist: 237 378 km

·         Orbiidi periood ümber Saturni: 32,8 tundi

·         Läbimõõt: 512 x 494 x 489 km

·         Mass: 1.2 x 1020 kg

Cassini missiooni eesmärgid:

·         Uurida Enceladuse üldtunnuseid ja geoloogilist ajalugu

·         Määrata kindlaks need protsessid, mille tagajärjel tekkis Enceladusel selline pinnareljeef

·         Uurida Enceladuse pinnamaterjali koostist ja levikut: eriti tumedaid, suure orgaanilise aine sisaldusega materjale

·         Määrata kindlaks Enceladuse koostis ja sisemine struktuur

·         Uurida Enceladuse ning Saturni magnetvälja ja rõngasüstseemi koostoimet

Enceladus on üks säravamaid objekte meie Päikesesüsteemis. Kuna seda katab veejää, mis peegeldab päikesevalgust nagu äsja langenud lumi, peegeldab Enceladus peaaegu kogu sellele langenud päikesevalgusest tagasi ning seetõttu on sealne pinnatemperatuur äärmiselt madal, umbes -201° C.

Enceladus on umbes sama suur kuu kui on Mimas. Mimasest erineb Enceladus seetõttu, et sellel on ühtlasem ja heledam pind ning seal on vähemalt viit eri liiki pinnareljeefi. Osades kohtades on kraatrid, mis on kuni 35 km laiad. Mujal pole aga üldse kraatreid, mis tähendab, et hilises minevikus on toimunud pinna tõusmine. Seal leidub lõhesid, tasandikke, lainelist pinda ja ka teisi koorikuga kaetud deformatsioone. Kõik see tõestab, et Enceladuse sisemus võib senini vedel olla, kuigi see oleks pidanud juba ammu jäätuma.  Selle kuu pinda peetakse geolooliselt „nooreks“, võimalik, et see on vähem kui 100 miljonit aastat vana.

Enceladuse atmosfäär

Teadlased on tänu Maa magnetvälja mõõteriistale avastanud Enceladusel atmosfääri olemasolu. See on esimene Saturni kuu, peale Titani, kus on õhku avastatud. Avastus tehti kahe hiljutise Enceladuse möödalennu käigus.

Mis põhjustab atmosfääri teket?

Enceladus, vastupidiselt Titanile (läbimõõt 5150 km), on väike kuu. Selle läbimõõt on umbes 500 km. See tähendab, et kuul olevast gravitatsioonijõust ei piisa, et atmosfääri pikka aega kinni hoida. Kuud ja planeedid vajavad väga suurt gravitatsioonijõudu, et atmosfääri hoida. Seega peab Enceladusel olema võimas allikas, mis hoiaks selle atmosfääri.

Millised allikad on võimelised tekitama atmosfääri? Teadlaste praeguse oletuse järgi võivad seda teha nii vulkaanipursked kui ka keiserid.

Mida on veel Enceladuse kohta avastatud?

Teadlased hakkasid aastal 1981, kui Voyager Enceladusest mööda lendas, kahtlustama, et see kuu on geoloogiliselt aktiivne ja Saturni jäise E-rõnga allikaks. Enceladus on Päikesesüsteemi kõige peegeldavam objekt ning peegeldab tagasi umbes 90% sellele langevast päikesevalgusest. Juhul, kui Enceladusel on jäiseid vulkaane, võib kuu suur peegeldusvõime põhjustada jääosakeste alalist purskamist vulkaanidest või geisritest. 

Kui Enceladusel toimuvad pursked, võib see pääseda kuude koorekihti, kuhu kuuluvad vaid Jupiteri kuu Io ja Neptuni kuu Triton, kus on avastatud aktiivset purskamist. See võimalus on väga põnev ja Cassini teadlased proovivad seda tulevaste Enceladuse möödalendude ajal kinnitada. 

Info ja piltide allikas: NASA

Täname Carina Põldme'd materjalide tõlkimise eest!