Konkurss "Päev teadlasena kosmosesondi Cassini meeskonnas"

Konkurss „Päev teadlasena kosmosesondi Cassini meeskonnas 2016“ annab kooliõpilastele võimaluse tunda ennast kosmoseteadlastena - osalejad saavad valida, millist objekti kosmosesond Cassini võiks pildistada ning põhjendavad oma valikut.

 

NASA/ESA/ASI Cassini-Huygensi missiooni meeskond pakub suurepärast võimalust kasutada töötava kosmosesondi kallist vaatlusaega õpilasprojektide jaoks. Osalevate riikide kooliõpilased peavad valima ühe kolmest objektist, mida Cassini pildistab ning kirjutama ca 500-sõnalise põhjenduse, miks just see objekt on kõige põnevam. 

Kogu Euroopa konkurss

Avaldusi oodatakse sel korral kõikide ESA liikmesriikide ja ESA koostööriikide (Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Hollandi, Norra, Portugali, Poola, Rumeenia, Hispaania, Rootsi ja Suurbritannia) õpilastelt. Eestis korraldab konkurssi Tartu tähetorn.

Millise kolmest objektist valiksid Sina?

Konkursil osalemiseks peaksid õpilased uurima kõiki kolme objekti, mida Cassini pildistab, ja otsustama, milline nendest pakuks kõige põnevamaid teaduslikke tulemusi. Valikus on järgnevad objektid:

1. Jäägeisrid Saturni kuul Enceladusel.

2. Saturni kaaslase Titani järved.

3. Heksagoni kujutis Saturni põhjapoolusel.

 

Konkursi juhend

Töid hinnatakse järgnevates vanusekategooriates: 10-12-aastased, 13-15-aastased ja 16-18-aastased. Konkursi võitjad saavad auhinnaks Euroopa Kosmoseagentuuri meenetekomplekti ja tunnistuse.

Töid võib esitada üksi või kuni neljaliikmelistes gruppides. Iga õpilane või grupp võib esitada ainult ühe essee.

Esseed tuleb esitada hiljemalt 3. aprill 2017 kell 23:59 Kesk-Euroopa aja järgi aadressil cassinikonkurss@ut.ee. Töö tuleb saata eesti keeles ja .pdf formaadis. Töö faili palume autori nime mitte lisada. Kaaskirjaga palume lisada töö autor(id), vanus, kool.

Võitjad kuulutatakse välja hiljemalt 2017 juuni alguses.

Cassini-Huygensi missioon

Cassini-Huygensi missioon on NASA, ESA ja Itaalia Kosmoseagentuuri (ASI) ühine rahvusvaheline ettevõtmine. 2004. aastal, pärast peaaegu 7-aastast teekonda oli NASA Cassini  kosmosesondist ja ESA Huygensi kosmoseaparaadist koosnev kosmoselaev esimene, mis sisenes orbiidile ümber Saturni.

2005. aasta jaanuaris maandus Huygens Saturni kuu Titaani pinnal. See on ainuke kord, kui sond on maandunud Päikesesüsteemi kaugemas osas ja Maast kõige kaugemal.

Cassini tiirleb endiselt Saturni ümber, pakkudes teadlastele rohkelt informatsiooni selle hiidplaneedi ja tema kaaslaste kohta. Olles oma viimases faasis, on „Solstice Missiooni“, Cassini missiooni teise pikenduse lõpuni jäänud 2 aastat. 2016. aastal ja 2017. aastal teeb Cassini oma kaks viimast märkimisväärset tiiru. Kosmoselaev tiirleb Saturni ja selle rõngaste lähedal, enne sisenemist Saturni atmosfääri 2017. aasta septembris. 2015. aasta lõpuni on Cassini trajektoor Saturni ekvatoriaalsel tasandil, lastes viimastel lähedastel lendudel mööduda Saturni jäistest kaaslastest.    

Kunstniku nägemus Cassinist Saturni orbiidil. ESATugev Euroopa seotus Cassini-Huygens missiooniga

Huygensi sond arendati ja ehitati Euroopa Kosmoseagentuuri poolt ning mitmed Euroopa riigid olid seotud pardal oleva 12 instrumendi väljatöötamisega Cassini enda pardal. Nii Hugyensi kui Cassini poolt Maale saadetud andmetega töötavad sajad teadlased üle terve maailma. Paljud teadlased, kes osalevad selles rahvusvahelises missioonis on pärit Euroopast.

Konkursi peakorraldajad:

Rebecca Barnes
Communications, Outreach and Education Group
Directorate of Science and Robotic Exploration, ESA
SciEdu@esa.int

Nicolas Altobelli
ESA Cassini–Huygens Project Scientist
nicolas.altobelli@sciops.esa.int